23. nädala laupäev
Lugemisi ei leitud.
Mu armsad, põgenege ebajumalateenistuse eest! Ma räägin teile kui arusaajaile, otsustage ise, mida ma räägin: Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, – eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, – eks see ole Kristuse ihu osadus? Et leib on üks, siis ka meie, paljud, oleme üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast. Vaadake neid, kes ihu poolest on Iisrael! Eks need, kes ohvreid söövad, ole altari osaduses?
Mida ma siis nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumalaohver on midagi? Või et ebajumal on midagi? Ei! Vaid ma ütlen, et seda, mida ohverdatakse, ei ohverdata Jumalale, vaid kurjadele vaimudele. Aga ma ei taha, et teie saaksite kurjade vaimude kaaslasteks. Te ei või juua Issanda karikast ja kurjade vaimude karikast, te ei või osa saada Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast. Või tahame Issandat teha kiivaks? Kas oleme temast tugevamad?
See on Jumala sõna.
R. Issand, Sinule ma ohverdan tänuohvreid. või Halleluuja.
Kuidas ma tasun Issandale
kõik tema heateod minu vastu?
Ma tõstan üles päästekarika
ja hüüan appi Issanda nime.℟
Sinule ma ohverdan tänuohvreid
ja hüüan appi Issanda nime.
Oma tõotused ma tasun Issandale
kogu ta rahva nähes.℟
℟Halleluuja.
„Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna,” ütleb Issand,
„ja minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde.”
℟Halleluuja.
MAARJA PÜHIM NIMI
Vennad!
Kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse. Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!” Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.
See on Jumala sõna.
R. Mulle on suuri asju teinud Vägev ja püha on tema nimi. või Õnnis oled Sina, Neitsi Maarja, kes Sa kandsid igavese Isa Poega!
„Mu hing ülistab Issandat
ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast.℟
Sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale.
Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved,
sest mulle on suuri asju teinud Vägev,
ja püha on tema nimi.℟
Ja tema halastus kestab põlvest põlveni
neile, kes teda kardavad.
Ta on näidanud oma käsivarre kangust,
ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt.℟
Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt
ja ülendanud alandlikke,
näljaseid on ta täitnud heade andidega,
ent rikkad saatnud minema tühjalt.℟
Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli,
pidades meeles oma halastust,
nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele,
Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.”℟
℟Halleluuja.
Õnnis oled Sina, Neitsi Maarja, kes Sa oled uskunud,
et läheb täide, mis Issand sulle on kõnelnud.
℟Halleluuja.
Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti.
Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast.
Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud.”
Ja Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast.”
See on Issanda sõna.